Teise maailmasõja ajal töötas Jan Muller politseinikuna ja osales aktiivselt vastupanuliikumises. Ta aitas inimestel peitu minna ja toetas põgenemisteid, sealhulgas neid, mida kasutasid alla kukkunud liitlaste piloodid. Tema tegevus näitas Saksa okupatsiooni ajal nii julgust kui ka tugevat vastutustunnet teiste inimeste suhtes.
1945. aasta veebruaris vahistasid Saksa võimud Mulleri spionaaži ja vastupanuliikumise tegevuse kahtluse alusel. Vangistuse järel hukati ta 31. märtsil 1945 Zwolle lähedal, vaid mõned nädalad enne Madalmaade vabastamist. Tema lugu peegeldab riske, mida võtsid inimesed, kes vastupanu osutasid natsirežiimile, ning traagilisi tagajärgi, millega paljud neist silmitsi seisid.
See lugu on osa projektist Struikelstenen in Muziek , mis seob need mälestuskivid muusika ja kunstiga. Projekti eesmärk on hoida kivide taga peituvaid isiklikke lugusid elus, võimaldades inimestel mäletada mitte ainult ohvreid, vaid ka nende elusid, valikuid ja vaprust.
See lugu on tõlgitud automaatselt ja võib sisaldada vigu. Näita ingliskeelset teksti
