Julius Busack sündis 1880. aastal Darupis Münsteri lähedal Saksamaal ja abiellus 1908. aastal Helene Kugelmanniga. Nad elasid Moersis, kus Julius pidas meeste ja poiste rõivakauplust ning kasvatas kolme last: Liese, Lore ja Paul. Pärast Helene surma 1933. aastal sattus Julius natside tagakiusamise alla; 1937. aastal konfiskeeriti tema pood ja ta põgenes Amsterdami. 1942. aastal küüditati ta Westerborki kaudu Auschwitzisse, sunniti sunnitööle ja suri seal 1943. aasta lõpus. Hiljem paigutati Stolpersteine tema endistele aadressidele Moersis ja Amsterdamis.
Kõik kolm last elasid sõja üle: Liese emigreerus Ameerika Ühendriikide kaudu Austraaliasse; Lore peitis end Hollandis, enne kui kolis pärast 1950. aastat samuti Austraaliasse; Paul põgenes Inglismaale, muutis oma nime Peter Bentlyks ja suri 2012. aastal Londonis.
Josef Milter, sündinud 1886. aastal Lääne-Ukrainas, ja Jettchen Birnbaum, sündinud 1887. aastal Fürthis, Saksamaal, asusid Amsterdami elama pärast aastaid Saksamaal, sealhulgas Berliinis elamist. Neil oli tütar Lieselotte, sündinud 1912. aastal Ulmis. Josef töötas kaupmehena ja hiljem lühikest aega juudi nõukogu toidujaotuses, mis pakkus ajutist kaitset natside okupatsiooni ajal. Perekond elas mitmes Amsterdami aadressil, sageli üürides tubasid. 1943. aasta juunis arreteeriti Josef ja Jettchen, kuu aega hiljem saadeti nad Auschwitzisse ja mõrvati saabumisel.
Lieselotte ja tema abikaasa Abraham Goldwasser, kes olid pärit Auschwitzist, Poolast, kolisid Amsterdami koos oma kahe poja Fred ja Jacques'iga. Vanemad põgenesid Šveitsi, kuid poisid arreteeriti hiljem, saadeti Theresienstadti kaudu Auschwitzisse ja tapeti 1944. aasta oktoobris. Lieselotte ja Abrahamil sündis 1944. aastal Šveitsis veel üks poeg, Edward, nad naasid Madalmaadesse ja emigreerusid 1953. aastal Ameerika Ühendriikidesse.
Rhane Franke-Michaelis, 86-aastane lesk Berliinist, registreeriti 1939. aasta märtsis Amsterdamis aadressil Beethovenstraat 99. Kuu aega hiljem ühines temaga tema poeg Jean ja juunis kolisid nad möbleeritud tubadesse aadressil Stadionweg 57-III. Rhane oli lesk olnud alates 1925. aastast; Jean, 52-aastane, oli vallaline kaubandusagent. Jeani õde Lucie elas juba Amsterdamis koos abikaasa Max Löwenbergiga ja tütre Ruthiga, kes emigreerus 1937. aastal Lõuna-Aafrikasse, abiellus Peter Oppenheimiga ja sai 1940. aastal poja. Rhane mõrvati saabumisel; Jean sunniti seal töötama kuni oma surmani 1943. aasta juunis. Lucie, kellel oli ajutine kaitse tänu tööle juudi nõukogus, ja Max arreteeriti siiski 1943. aastal ja saadeti 1944. aasta veebruaris Bergen-Belseni. Max suri seal, Lucie jäi ellu.
See lugu on tõlgitud automaatselt ja võib sisaldada vigu. Näita ingliskeelset teksti
