Esimesed Stolpersteine’id Madalmaades paigaldati 2007. aastal Bornesse. Stichting 18 Septemberi andmetel on Madalmaadel ja Belgial kokku üle 15 600 kivi. Iga kivi asub selle viimase kodu ees, mille inimene vabalt valis, enne kui ta pidi kolima, varjuma või arreteeriti.
Alates millisest ajast on Madalmaades kive?
Saksa kunstnik Gunter Demnig, sündinud 1947. aastal Berliinis, sai idee 1992. aastal. 16. detsembril 1992 pani ta esimese kivi ajaloolise raekoja ette Kölnis. Esimesed üksikisikutele mõeldud kivid paigaldati Kölnis 1995. aastal ja Berliini-Kreuzbergis 1996. aastal, algul ametliku loata. Alates 2000. aastast andis loa Kölni linn ning projekt kasvas sealt edasi. Madalmaades paigaldati esimesed kivid 2007. aastal Bornesse. Belgia järgnes 2009. aastal.
Kui palju neid on?
Umbes 30 Euroopa riigis, sealhulgas Madalmaades ja Belgias, on üle 100 000 Stolpersteine’i. Need kaks riiki on kokku üle 15 600. Alates 2019. aastast on Eindhovenis asuv Stichting 18 September koos kohalike organisatsioonidega pidanud andmebaasi mõlema riigi kividest.
Miks nad asuvad just seal, kus asuvad?
Umbes 140 000 juudist, kes elasid Madalmaades 1940. aastal, mõrvati umbes 102 000. Enamik deporteeriti läbi vahelaagri Westerbork Drenthes Auschwitzi ja Sobiborisse. Auschwitz ja Sobibor olid massimõrvakohad. Westerbork ja Vught olid natside laagrid ning nende nimed esinevad kividel sageli.
Kivid ei mälesta ainult juute. Need meenutavad ka sintisid ja romasid, poliitilistel põhjustel tagakiusatud inimesi, vastupanuliikmeid, homoseksuaalseid mehi, Jehoova tunnistajaid, nn „eutanaasia“ mõrvade ohvreid, haigeid ja puudega inimesi, sunnitöölisi, desertööre ja sõjaväeteenistusest keeldujaid ning teisi natside tagakiusatud inimesi aastatel 1933–1945.
Kive taotlevad ja maksavad eraisikud ning kohalikud rühmad, näiteks sugulased, elanikud ja koolid. Kive paigaldatakse ka inimestele, kes jäid ellu, näiteks sellepärast, et nad põgenesid või varjusid. Nii näidatakse perekondi tervikuna. Perekonnad saavad kive kõrvuti, et nad oleksid kodu ees taas koos.
Et näha, millised kivid asuvad teie lähedal, kasutage Stolpersteine.app kaarti.
Loe edasi
Stolpersteine Belgias: alates millisest ajast ja keda need mälestavad?
Belgia esimesed Stolpersteine’id ehk pavés de mémoire paigaldati 2009. aastal. Need mälestavad natside tagakiusatud inimesi, sealhulgas juute ja romasid.
Miks on Stolpersteine suurim hajutatud mälestusmärk?
Stolpersteine’id nimetatakse sageli maailma suurimaks hajutatud mälestusmärgiks. See tähendab, et kivid on laiali paljudes kohtades, mitte ühes kohas koos.
Mis on Stolperschwelle (komistuslävi)?
Stolperschwelle on pikk messingriba, millel on tekst kogu ohvrirühma kohta. Seda kasutatakse kohtades, kus ohvreid oli väga palju.
