Belgia esimesed Stolpersteine’id paigaldati 2009. aastal. Prantsuse keeles nimetatakse neid pavés de mémoire. Iga kivi mälestab inimest, keda natsid tagakiusasid aastatel 1933–1945. Koos Madalmaadega on Belgias Stichting 18 Septemberi andmetel üle 15 600 kivi.
Alates millisest ajast on Belgias kive?
Idee pärineb saksa kunstnikult Gunter Demnigilt, kes alustas 1992. aastal. Esimesed üksikisikutele mõeldud kivid paigaldati Kölnis 1995. aastal ja projekt kasvas sealt edasi. Madalmaades paigaldati esimesed kivid 2007. aastal Bornesse. Belgia järgnes 2009. aastal. Alates 2019. aastast on Eindhovenis asuv Stichting 18 September koos kohalike organisatsioonidega pidanud andmebaasi mõlema riigi kividest.
Kive taotlevad ja maksavad eraisikud ning kohalikud rühmad, näiteks sugulased, elanikud ja koolid. Iga kivi on ühe inimese jaoks. Perekonnad saavad kive kõrvuti, et nad oleksid kodu ees taas koos.
Keda kivid mälestavad?
Kivid mälestavad kõiki rühmi, keda natsid tagakiusasid aastatel 1933–1945. Nende hulgas on juudid, sintid ja romad, poliitilistel põhjustel tagakiusatud inimesed, vastupanuliikmed, homoseksuaalsed mehed, Jehoova tunnistajad, nn „eutanaasia“ mõrvade ohvrid, haiged ja puudega inimesed, sunnitöölised, desertöörid ja sõjaväeteenistusest keeldujad ning teised. Kive paigaldatakse ka inimestele, kes jäid ellu, näiteks sellepärast, et nad põgenesid või varjusid.
Mis kivile on kirjutatud?
Tekst algab tavaliselt sõnadega „HIER WOONDE“ hollandi keeles või „ICI HABITAIT“ prantsuse keeles. Seejärel tulevad nimi, sünniaasta ja see, mis juhtus. Hollandi kividel on sõnu nagu gearresteerd (arreteeritud), gedeporteerd (deporteeritud), vermoord (mõrvatud), ondergedoken (läks varjule) ja bevrijd (vabastatud). Prantsuse kividel on sõnu nagu né (sündinud), arrêté (arreteeritud), déporté (deporteeritud) ja assassiné (mõrvatud). Kividel nimetatud kohtade ja laagrite hulgas on Auschwitz, Sobibor, Bergen-Belsen, Mauthausen, Theresienstadt ja Dachau. Need olid natside laagrid ning Auschwitz ja Sobibor olid massimõrvakohad.
Mechelen ja Dossini kasarm
Belgias deporteeriti juute ja romasid Mechelenis asuvast Dossini kasarmust, enamik neist Auschwitzi. Sealt deporteeriti üle 25 000 inimese. Kazerne Dossin on loetletud ka arhiivide hulgas, kust inimese kohta uurimistööd teha.
Et näha, kus lähedal kivid asuvad, avage kaart Stolpersteine.app lehel.
Loe edasi
Miks on Stolpersteine suurim hajutatud mälestusmärk?
Stolpersteine’id nimetatakse sageli maailma suurimaks hajutatud mälestusmärgiks. See tähendab, et kivid on laiali paljudes kohtades, mitte ühes kohas koos.
Mis on Stolperschwelle (komistuslävi)?
Stolperschwelle on pikk messingriba, millel on tekst kogu ohvrirühma kohta. Seda kasutatakse kohtades, kus ohvreid oli väga palju.
Kuidas leida enda lähedal asuvad Stolpersteine’id?
Otsige tasuta Stolpersteine kaardilt tänava, linna või nime järgi või kasutage tasuta rakendust iPhone’ile ja Androidile. Samuti saate planeerida jalutuskäigu lähedalasuvate kivide juurde.
