Nathan ja Heintje olid religioossed juudid, kes kasvatasid oma kuus last (kellest kaks surid noorelt) juudi traditsioonides. Lochemi juudi kogukonna aktiivsed liikmed, Nathan juhtis Gewre Talmoed Thora, piiblitunnistuse ühingut, Heintje aga kogus 1922. aastal raha Ukrainas toimunud pogrommide ohvrite jaoks ja oli Bigdei Koudesj president, kes haldas Lochemi sünagoogi rituaalseid esemeid. Lisaks juudi kogukonnale osales Heintje aastatel 1923-1935 koolist väljalangemise tõkestamise munitsipaalkomitees. Aprillis 1942 kolisid Nathan ja Heintje Zwolle'sse, et elada koos tütre ja venna juures, kuid olid sunnitud kaheksa kuud hiljem Amsterdami ümber kolima. Hoolimata oma tööst Juudi Nõukogus, küüditati nad 25. mail 1943 Westerborki ja seejärel Sobiborisse, kus nad 23. juulil 1943 saabudes tapeti. Nende pojad Manuel ja Simon Philip said samal päeval sama saatuse, poeg Salomon aga mõrvati varem juulis. Nende lapsed Aaltje, Alexander, Rika ja Rosette elasid sõja üle peidus.
See lugu on tõlgitud automaatselt ja võib sisaldada vigu. Näita ingliskeelset teksti
