Stolperstein asub selle viimase kodu ees, mille inimene vabalt valis, enne kui ta pidi kolima, varjuma või arreteeriti. Mõnikord asub kivi hoopis töökoha või kooli ees. Kivi paigaldatakse avalikule kõnniteele selle hoone ette, kõnniteega ühetasa.
Miks just see maja
Koht tuleneb inimese enda elust. Kohalikud vabatahtlikud uurivad seda elu arhiivides enne, kui kivi taotletakse. Samuti otsivad nad sugulasi, ja paljud sugulased paluvad kivi ise. Pärast seda küsitakse luba omavalitsuselt.
Üks kivi iga inimese kohta
Üks kivi on ühe inimese jaoks. Perekonnad saavad kive kõrvuti, et nad oleksid kodu ees taas koos. Kuna kivid on kõnniteega ühetasa, peavad külastajad nime lugemiseks kummarduma.
Luba ja see, mis kivile juhtub
Kõnnitee on avalik ala, seega peab omavalitsus andma loa enne, kui kivi võib paigaldada. Kivi paigaldatakse väikese tseremoonia käigus, sageli koos sugulaste, naabrite ja koolilastega. Nimed loetakse ette ning sageli asetatakse lilli. Kui kivi on kahjustatud, varastatud või tee-ehituse ajal eemaldatud, tuleb sellest teavitada kohalikku Stolpersteine rühma või omavalitsust. Seejärel saab kivi tagasi panna või asendada.
Komistuslävi
Kohtades, kus ohvreid oli väga palju, kasutab projekt Stolperschwelle’it, pikka messingriba, millel on kogu rühma tekst.
Stolpersteine.app kaardil saate otsida nime, tänava või linna järgi ning näha, kes on aadressil mälestatav.
Loe edasi
Kes saab Stolperstein’i ja keda mälestatakse?
Stolpersteine austavad natside tagakiusatud inimesi aastatel 1933–1945, sealhulgas juute, sintisid ja romasid ning poliitilistel põhjustel tagakiusatud inimesi.
Kui palju on Stolpersteine’id ja mis riikides?
Stolpersteine’id on üle 100 000, umbes 30 Euroopa riigis. Madalmaades ja Belgias kokku on neid üle 15 600.
Millistes riikides on Stolpersteine’id?
Stolpersteine’id asuvad umbes 30 Euroopa riigis, nende seas Saksamaal, Madalmaades ja Belgias. Siin on, kuidas projekt algas ja levis.
