Kes otsustab, kas Stolperstein paigaldatakse?

Algatajad on eraisikud ja kohalikud rühmad. Need on sugulased, elanikud, koolid, kohalikud sihtasutused ja ajaloolised seltsid. Omavalitsus annab loa, sest kõnnitee on avalik ala.

Sugulaste roll

Vabatahtlikud otsivad inimese sugulasi. Paljud sugulased paluvad kive ise. Perekonnad saavad kive kõrvuti, et nad oleksid kodu ees taas koos. Kivi eest maksab sponsor. Kulud ja ooteajad erinevad riigiti ja organisatsiooniti.

Omavalitsuse roll

Omavalitsus annab loa kivi paigaldamiseks avalikule kõnniteele. Nii ei olnud alati. Esimesed üksikisikutele mõeldud kivid paigaldati Kölnis 1995. aastal ja Berliini-Kreuzbergis 1996. aastal, algul ametliku loata. 1997. aastal paigaldati esimesed ametlikult heakskiidetud kivid Austrias Salzburgi lähedal asuvasse St. Georgenisse. Alates 2000. aastast andis loa Kölni linn ning projekt kasvas sealt edasi.

Kriitika vormi kohta

Kõik ei nõustu kujuga. Charlotte Knobloch, Münchenis juudi kogukonna pikaaegne juht, väidab, et nimed asuvad maapinnal, kus inimesed neist üle käivad. Sel põhjusel ei luba Müncheni linn Stolpersteine’id avalikule maale. Selle asemel kasutatakse seintel ja postidel plaate ja steele. Toetajad vastavad, et mööda kõndimine ei ole lugupidamatus, et kummardamine lugemiseks on mõte ja et paljud sugulased paluvad kive ise.

Kui kivi on kahjustatud, varastatud või eemaldatud, teavitage kohalikku Stolpersteine rühma või omavalitsust. Juhuslikult kivi peale astumist ei pea projekt süüteoks. Enamik inimesi astub pärast kivi märkamist selle ümber.

Tseremoonia

Kivi paigaldatakse väikese tseremoonia käigus, sageli koos sugulaste, naabrite ja koolilastega. Nimed loetakse ette ning sageli asetatakse lilli. Aastaid paigaldas enamiku kividest ise Gunter Demnig. 16. detsembril 1992 pani ta esimese kivi Kölni ajaloolise raekoja ette, meenutades 1942. aasta käskkirja küüditada sintid ja romad Auschwitzi.

Stolpersteine.app kaardil näete, kus teie linnas kive on paigaldatud ja keda mälestatakse igal aadressil.