Mine sisu juurde
Kõik artiklid

Kes on Gunter Demnig, Stolpersteine taga olev kunstnik?

Gunter Demnig on saksa kunstnik, sündinud 1947. aastal Berliinis. Ta sai idee Stolpersteine’ideks 1992. aastal ja paigaldas aastaid enamiku kividest ise.

Gunter Demnig on saksa kunstnik. Ta sündis Berliinis 1947. aastal ja tal tekkis idee Stolpersteine’deks 1992. aastal. „Stolperstein“ on saksa keeles „komistuskivi“. Projekti nimetatakse sageli maailma suurimaks hajutatud mälestusmärgiks. Rohkem sellest leiate stolpersteine.eu lehelt, Demnigi enda saidilt.

Esimene kivi

16. detsembril 1992 pani Demnig esimese kivi Kölni ajaloolise raekoja ette. Kivi meenutab 1942. aasta käskkirja küüditada sintid ja romad Auschwitzi. Esimesed üksikisikutele mõeldud kivid paigaldati Kölnis 1995. aastal ja Berliini-Kreuzbergis 1996. aastal, algul ametliku loata. 1997. aastal paigaldati esimesed ametlikult heakskiidetud kivid Austrias Salzburgi lähedal asuvasse St. Georgenisse. Alates 2000. aastast andis loa Kölni linn ning projekt kasvas sealt edasi.

Miks kõnniteel?

Stolperstein asub kõnniteega ühetasa, nii et neist ei komistata füüsiliselt. Demnigi mõte on, et komistad pea ja südamega ning nime lugemiseks tuleb kummarduda. Ta tsiteerib sageli talmudi ütlust: inimest unustatakse alles siis, kui unustatakse tema nimi.

Kuidas kivid valmivad

Kive taotlevad ja maksavad eraisikud ja kohalikud rühmad, näiteks sugulased, elanikud, koolid ja ajaloolised seltsid. Kohalikud vabatahtlikud uurivad inimese elu arhiivides, otsivad sugulasi ja küsivad omavalitsuselt luba, sest kõnnitee on avalik ala. Alates 2005. aastast valmistab kive käsitsi Berliinis skulptor Michael Friedrichs-Friedlaender. Kivi paigaldamine on väike tseremoonia, kus loetakse ette nimed ja sageli asetatakse lilli, tavaliselt koos sugulaste, naabrite ja koolilastega. Aastaid paigaldas Demnig enamiku kividest ise.

Kriitika

Kõik ei nõustu kujuga. Charlotte Knobloch, Münchenis juudi kogukonna pikaaegne juht, väidab, et nimed asuvad maapinnal, kus inimesed neist üle käivad. Sel põhjusel ei luba München Stolpersteine’id avalikule alale ja kasutab selle asemel seintel ja postidel plaate ning steele. Toetajad vastavad, et mööda kõndimine ei ole lugupidamatus, kummardamine lugemiseks ongi mõte ja paljud sugulased paluvad kivi ise.

Kaardilt leiate oma lähedal asuvad kivid.