Miks neid nimetatakse komistuskivideks (Stolpersteine)?

„Stolperstein“ on saksa keeles „komistuskivi“. Hollandi keeles ütlevad inimesed sageli „struikelsteen“. Nimi kõlab esmalt veidralt, sest neist kividest tegelikult ei komistata. Iga kivi on umbes 10 × 10 × 10 sentimeetri suurune betoonplokk, mille peal on messingplaat, ja plaat on kõnniteega ühetasa. Stolperstein’i mitmus on Stolpersteine. Prantsuse keeles kasutatakse ka terminit pavé de mémoire.

Mida nimi tähendab

Nimi viitab sellele, mida kivi lugejaga teeb, mitte kehale. Saksa kunstnik Gunter Demnig, kes projekti lõi, ütleb, et komistad pea ja südamega. Nime lugemiseks tuleb kummarduda kõnniteele. Projekt ei pea kivile juhuslikult astumist süüteoks. Enamik inimesi astub pärast kivide märkamist lihtsalt nende ümber.

Kust idee pärineb

Demnigil tekkis idee 1992. aastal. 16. detsembril 1992 pani ta esimese kivi Kölni ajaloolise raekoja ette. See meenutas 1942. aasta käskkirja küüditada sintid ja romad Auschwitzi. Esimesed üksikisikutele mõeldud kivid paigaldati Kölnis 1995. aastal ja Berliini-Kreuzbergis 1996. aastal, algul ametliku loata. 1997. aastal paigaldati esimesed ametlikult heakskiidetud kivid Austrias Salzburgi lähedal asuvasse St. Georgenisse. Alates 2000. aastast andis loa Kölni linn ning projekt kasvas sealt edasi.

Ütlus ja suur idee

Demnig tsiteerib sageli talmudi ütlust: inimene on unustatud alles siis, kui unustatakse tema nimi. Iga kivi kannab ühte nime. Projekti nimetatakse sageli maailma suurimaks hajutatud mälestusmärgiks, sest kivid asuvad paljudes kohtades, mitte ühes keskses paigas.

Komistuslävi

Kohtades, kus ohvreid oli väga palju, kasutab projekt Stolperschwelle’it ehk komistusläve. See on pikk messingriba, millel on kogu rühma tekst. See asub samuti maapinna tasemel, nii et teksti lugemiseks tuleb kummarduda.

Oma lähedal asuvaid kive leiate Stolpersteine.app kaardilt.