Stolperstein’i kiri järgib tavaliselt sama järjekorda. Loete ülevalt alla. Esimene rida on avamine, näiteks „HIER WOONDE“. Seejärel tulevad nimi, sünniaasta ja see, mis inimesega juhtus. Viimased read annavad sageli kuupäeva ja koha.
1. rida: avamine
Hollandi kividel on tavaliselt „HIER WOONDE“, mis tähendab „siin elas“. Kivi asub selle viimase kodu ees, mille inimene vabalt valis. Kui see oli töökoht või kool, võib tekst öelda „Hier werkte“ (siin töötas) või „Hier studeerde“ (siin õppis).
2. ja 3. rida: nimi ja sünniaasta
Järgneb nimi. Sünniaasta kuulub nime juurde. Sõna „geboren“ või lühend „geb.“ tähendab „sündinud“. Saksa kividel on „Jg.“, lühend sõnast Jahrgang, mis tähendab sünniaastat. Nime ja aasta kontrollimiseks saate pöörduda allpool nimetatud arhiivide poole.
4. rida ja edasi: mis juhtus
Viimased read ütlevad, mis juhtus, koos kuupäeva ja kohaga, mil toimusid arreteerimine, deporteerimine või surm. Levinud sõnad on:
- gearresteerd: arreteeritud
- gedeporteerd: deporteeritud
- ondergedoken: läks varjule
- geïnterneerd: interneeritud
- vermoord: mõrvatud
- overleden: suri
- bevrijd: vabastatud
- overleefd: ellu jäänud
- gevlucht: põgenenud
- verzet: vastupanu
Kohanimed ja sõnad teistes keeltes
Auschwitz ja Sobibor olid massimõrvakohad. Bergen-Belsen, Dachau ja Vught olid natside laagrid. Saksa kividel on sõnu nagu „deportiert“ (deporteeritud), „ermordet“ (mõrvatud), „verhaftet“ (arreteeritud) ja „überlebt“ (ellu jäänud). Prantsuse kividel on „né“ või „née“ (sündinud), „arrêté“ (arreteeritud), „déporté“ (deporteeritud) ja „assassiné“ (mõrvatud).
Kui soovite inimese kohta rohkem teada saada, võite otsida Joods Monumentist või Oorlogsgravenstichtingist. Lugege esmalt kogu tekst ja alles seejärel üksikuid sõnu, nii näete, milline rida millisele osale kuulub. Kivi on alati ühe inimese mälestuseks, isegi kui kive on kõrvuti rohkem. Stolperschwelle’il, pikal messingribal, katab üks tekst kogu rühma. Kas tekst on raskesti loetav? Messing tumeneb välitingimustes. Puhastage kivi kõigepealt; vt lehte puhastamine.
Kaardil näete, kes on mälestatav igal aadressil.
Loe edasi
Miks neid nimetatakse komistuskivideks (Stolpersteine)?
Stolperstein on saksa keeles komistuskivi. Kivid on kõnniteega ühetasa, nii et neist ei komistata, kuid nime lugemiseks tuleb kummarduda.
Stolperstein või struikelsteen: kas vahet on?
Stolperstein on saksa keeles komistuskivi. Hollandi keeles ütlevad inimesed sageli struikelsteen, mis tähendab sama. Mõlemad sõnad nimetavad ühte väikest mälestuskivi.
Kes on Gunter Demnig, Stolpersteine taga olev kunstnik?
Gunter Demnig on saksa kunstnik, sündinud 1947. aastal Berliinis. Ta sai idee Stolpersteine’ideks 1992. aastal ja paigaldas aastaid enamiku kividest ise.




